MÕISTED

Acronavigatsioonilise info kogumik, AIP ( Aeronautical Information Publication)
Riigi poolt või volitusel avaldatud väljaanne, mis sisaldab lennunduse seisukohalt olulist aeronavigatsioonilist püsiinformatsiooni.

Arvatav lähenemisaeg (Expected approach time)
Aeg, millal saabuv õhusõiduk lahkub lennujuhtimisorgani arvestuse kohaselt pärast viivitust ootetsoonist lõpetamaks maandumiseelset lähenemist.
Märkus. Ootetsoonist lahkumise tegelik aeg sõltub lähenemisloa saamisest.

Arvestuslik liikumise algus (Estimated off-block time)
Arvestuslik aeg, millal õhusõiduk alustab väljalennuga seonduvat liikumist.

Arvestuslik saabumisaeg (Estimated time of arrival)
IFR-lendudel: aeg, millal on arvestatud õhusõiduki saabumine navigatsiooniseadmetega määratletud punkti kohale, kust on kavandatud alustada instrumentaallähenemist, või kui lennuväljal puuduvad navigatsiooniseadmed, siis aeg, millal õhusõiduk saabub lennuvälja kohale.
VFR-lendudel: aeg, millal on arvestatud õhusõiduki saabumine lennuvälja kohale.

Arvestuslik üldlennuaeg (Total estimated elapsed time)
IFR-lendudel: arvestuslik lennuaeg, mis kulub õhusõiduki stardist saabumiseni navigatsiooniseadmetega määratletud punkti kohale, kust on kavandatud alustada instrumentaallähenemist, või kui sihtlennuväljal puuduvad navigatsiooniseadmed, siis õhusõiduki saabumiseni sihtlennuvälja kohale.
VFR-lendudel: arvestuslik lennuaeg, mis kulub õhusõiduki stardist saabumiseni sihtlennuvälja kohale.

ATS-marsruut (ATS route)
Lennuliikluse teenindamisel liiklusvoolu suunamiseks ettenähtud marsruut.
Märkus 1. Väljendi «ATS-marsruut» all mõistetakse lennutrassi, nõustatavat, kontrollitavat või mittekontrollitavat marsruuti, lähenemis- või väljumismarsruuti jne.
Märkus 2. ATS-marsruut on määratud andmetega, mis sisaldavad ATS-marsruuditunnuse, marsruuti määravaid punkte (marsruudipunkte), vahemaad nende punktide vahel, ettekandepunkte ja Lennuameti poolt kehtestatud ohutut lennukõrgust merepinnast.

Avameri (High seas)
Mere osad, mis ei kuulu ühegi riigi territoriaal- või sisevete alla.

Eri-VFR-lend (Special VFR flight)
VFR-lend, mis toimub kontrollitavas tsoonis lennujuhi loal visuaallennuilmast halvema ilma korral.

Esitatud lennuplaan (Filed flight plan)
Piloodi või volitatud esindaja poolt ATS-organile esitatud lennuplaan ilma mingite hilisemate muudatusteta.

Ettekandepunkt (Reporting point)
Geograafiline punkt, mille suhtes võidakse teatada õhusõiduki asukoht.

Häireteenindus (Alerting service)
Teenindus, mille ülesanne on asjaomastele organisatsioonidele otsimis- ja päästeteenistuse abi vajavatest õhusõidukitest teatamine ning nendele organisatsioonidele abi osutamine.

IFR-lend (IFR flight)
Instrumentaallennu reeglite järgi toimuv lend.

Instrumentaallennuilm (Instrument meteorological conditions)
Ilmatingimused, väljendatuna nähtavusena, vahemaana pilveni ja pilvisuse kõrgusena, mille arvulised suurused on väiksemad kehtestatud visuaallennu ilmatingimustest (VMC-miinimum). Visuaallennuilmale kehtestatud miinimumid on esitatud peatükis 4.

Instrumentaallähenemismenetlus (Instrument approach procedure )
Sari eelnevalt määratletud, mõõteriistade abil sooritatavaid manöövreid, mis väldivad kokkupõrke takistustega ja mida sooritatakse lähenemise algpunktist või teatud saabumismarsruudi algusest kuni võimaliku maandumise alustamise punktini, ja kui maandumine ei toimunud, asendi saavutamiseni, mis rahuldab ootetsoonile või marsruudile kehtestatud ohutu kõrguse nõuded.

Kaitselennundus (Military aviation)
Lennuliiklus kaitseväe või muude õhusõidukitega, mis toimub vaid kaitsejõudude huvides.

Kaitseväe Lennujuhtimispiirkond, MIL CTA (Military control area)
Kaitselennunduse tarbeks kehtestatud püsivalt või perioodiliselt kontrollitav õhuruum.

Keeluala (Prohibited area)
Piiritletud õhuruum riigi maa-ala või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on keelatud.

Kehtiv lennuplaan (Current flight plan)
Lennuplaan koos võimalike muudatustega, mis tulenevad lennujuhtimisüksuse lubadest.

Kokkupõrke vältimise süsteem (Airborne collision avoidance system)
Õhusõiduki sekundaarvastaja (SSR-transponder) vastumärguandeid kasutav maa peal olevatest seadmetest sõltumatu süsteem, mille ülesanne on teatada lendurile sekundaarvastajaga varustatud õhusõidukiga kokkupõrke võimalikkusest või anda tegevusjuhiseid kokkupõrke vältimiseks.

Kontrollitav lend (Controlled flight)
Lennujuhtimisüksuse loal toimuv lend.

Kontrollitav lennuväli (Controlled aerodrome)
Lennuväli, kus toimub lennuväljaliikluse lennujuhtimine.
Märkus. Väljend «kontrollitav lennuväli» tähendab, et toimub küll lennuväljaliikluse lennujuhtimine, millest aga ei tulene, et lennuväljal on tingimata ka kontrollitav tsoon.

Kontrollitav tsoon (Control zone)
Teatud kontrollitav õhuruum, mis ulatub maa- või veepinnast kehtestatud ülarajani.

Kontrollitav õhuruum (Controlled airspace)
Piiritletud õhuruum, kus toimub IFR- ja VFR-lendude juhtimine vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile. Märkus. Kontrollitav õhuruum on üldnimetus, mis tähendab ATS-õhuruumide klasse A, B, C, D ja E.

Kopter (Helicopter)
Õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede.

Korduvlennuplaan, RPL (Repetitive flight plan)
Sageli korduvate, regulaarselt sooritatavate, põhiolemuselt samalaadsete üksiklendude sarja hõlmav lennuplaan, mis esitatakse lendude teostaja poolt ATS-organile säilitamiseks ja korduvkasutamiseks.

Kurss (Heading)
Õhusõiduki pikitelje suund, väljendatuna tavaliselt kraadides meridiaani põhjasuunast arvates (geograafiline-, magnet-, kompassi- või tingkurss).

Kõrgus merepinnast (Altitude)
Tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL).

Lennu staatus (Flight status)
Sõnum ATS-üksustele teatud õhusõidukile antava eriteenindamise vajalikkuse kohta.

Lennuinfokeskus (Flight information centre)
Organ, mille ülesanne on osutada lennuinfo- ja häireteenindust.

Lennuinfopiirkond (Flight information region)
Piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenindust.

Lennuinfoteenindus, FIS (Flight information service)
Teenindus, mis on ette nähtud lendude ohutust ja efektiivsust tagavate nõuannete ja info andmiseks.

Lennujuhtimine (Air traffic control service)
Teenindamine, mille eesmärk on:
a) kokkupõrgete vältimine:
   1. õhusõidukite vahel ning
   2. manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel;
b) lennuliikluse parandamine ja reguleerimine.

Lennujuhtimine lähenemisel (Approach control service)
Saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimine.

Lennujuhtimispiirkond (Control area)
Maa- või veepinna kohal olevast teatud tasandist kõrgemal paiknev kontrollitav õhuruum.

Lennujuhtimisüksus (Air traffic control unit)
Piirkondliku, lähenemise või lennuväljaliikluse lennujuhtimisüksuse üldnimetus.

Lennujuhtimisüksuse luba (Air traffic control clearance)
Lennujuhtimisüksuse (lennujuhi) poolt õhusõidukile antav luba määratud tingimuste kohaseks tegutsemiseks.

Märkus 1. Sageli asendatakse kasutamise hõlbustamiseks väljend «lennujuhtimisüksuse luba» lühendiga «luba», kasutades seda vastavas kontekstis.
Märkus 2. Lühendit «luba» võib kasutada koos täiendiga «ruleerimis-», «stardi-», «marsruudi-», «lähenemis-» või «maandumis-», märkimaks teatud lennuetappi, millele lennujuhtimisüksuse luba laieneb.

Lennuk (Aeroplane)
Õhust raskem õhusõiduk, mille liikumiseks kasutatakse jõuseadet ja mille tõstejõud õhus moodustub peamiselt aerodünaamiliste reaktsioonide mõjul antud lennutingimustes liikumatuteks jäävate kandepindadega.

Lennukõrgus (Level)
Üldtermin, mis märgib lennul oleva õhusõiduki püstsuunalist asendit, väljendatuna suhtelise kõrgusena teatud võrdlustasandist, kõrgusena merepinnast või lennutasandina.

Lennuliiklus (Air traffic)
Kõik lennus olevad või lennuvälja manööverdusalal liikuvad õhusõidukid.
Märkus. Liikuvaks peetakse õhusõidukit, mis ruleerib, mida pukseeritakse või mis on ruleerimisel või pukseerimisel ajutiselt peatunud.

Lennuliikluse nõustamine (Air traffic advisory service)
Teenindus, mis tagab IFR-lennuplaanide kohaselt nõustatavas õhuruumis lendavate õhusõidukite optimaalse hajutamise.

Lennuliiklusteenistus, ATS (Air traffic service)
Üldtermin, mis hõlmab lennuinformatsiooni-, häire-, lennuliikluse nõustamise ja lennuliikluse juhtimise teenistusi (piirkondlik lennujuhtimine, lennujuhtimine lähenemisel või lennuväljaliikluse lennujuhtimine).

Lennuliiklusteenistuse büroo, ATS-büroo (Air traffic services reporting office)
Organ, mille ülesanne on vastu võtta lennuliiklusteenistuse teavet ning lennu eel esitatavaid lennuplaane.
Märkus. ATS-büroo võib olla eraldi organ või lennuliiklusteenistuse või aeronavigatsioonilise infoteenistuse koosseisus.

Lennuliiklusteenistuse organ, ATS-organ (Air traffic services unit )
Üldtermin, mis hõlmab lennujuhtimisüksust, lennuinfokeskust või lennuliiklusteenistuse bürood.
Märkus. ATS-organiks loetakse ka lennuvälja lennuinfobürood (AFIS-büroo).

Lennuliiklusteenistuse õhuruumid, ATS-õhuruumid (Air traffic services airspaces)
Piiritletud, tähtedega tähistatud õhuruumid, milles on lubatud teatud liiki lennud ja sätestatud lennuliiklusteenistuse tööfunktsioonid ning kohaldatavad lennureeglid.
Märkus. ATS-õhuruumid on jagatud klassidesse A, B, C, D, E, F, G, G+.

Lennuohutust mõjutav personal (Safety sensitive personnel)
Isikud, kes oma kohustusi ja ülesandeid valesti täites võivad mõjutada lennuohutust. Sellisteks isikuteks ei ole ainult õhusõiduki meeskonnaliikmed, hooldepersonal ja lennujuhid.

Lennuplaan, FPL (Flight plan)
Õhusõiduki kavandatava lennu või lennu osa kohta ATS-organile esitatav vastavasisuline teade.

Lennusuund ehk teekonnajoon (Track)
Õhusõiduki lennutrajektoori maapealne projektsioon, mille suunda väljendatakse tavaliselt kraadides meridiaani põhjasuunast arvates (geograafilise, magnet- või tingsuunana).

Lennutasand (Flight level)
Atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1013,2 hektopaskali (hPa) või 760 mm/Hg suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatud vahe võrra.
Märkus 1. Standardatmosfääri kohaselt kalibreeritud rõhkkõrgusmõõtur (baromeetriline kõrgusmõõtur) näitab:
   a) kõrgust merepinnast, kui ta on seatud QNH arvule;
   b) suhtelist kõrgust, kui ta on seatud QFE-arvule;
   c) lennutasandit, kui ta on seatud rõhule 1013,2 hPa või 760 mm/Hg.
Märkus 2. Märkuse 1 tekstis kasutatud väljendid «kõrgus merepinnast» ja «suhteline kõrgus» tähendavad kõrgusmõõturi näitusid, mitte geomeetrilisi kõrgusi.

Lennutrass (Airway)
Koridorikujuline, raadionavigatsiooniseadmetega varustatud lennujuhtimispiirkond või selle osa.

Lennuväli (Aerodrome)
Teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

Lennuväljaliiklus (Aerodrome traffic)
Kõik lennuvälja manööverdusalal liikuvad sõidukid ja kõik lennuvälja läheduses lendavad õhusõidukid.
Märkus. Lennuvälja läheduses lendavaks peetakse õhusõidukit, mis lendab lennuväljaringi piires, siseneb sellesse või väljub sealt.

Lennuväljaliikluse juhtimine (Aerodrome control service)
Liikluse juhtimine lennuväljal.

Lennuväljaliikluse lennujuhtimisüksus (Aerodrome control tower) Organ, mille ülesanne on lennuväljaliikluse juhtimine.

Lennuväljaliikluse tsoon (Aerodrome traffic zone)
Lennuvälja ümbritsev piiritletud õhuruum, mis on kehtestatud lennuväljaliikluse ohutuse tagamiseks.

Lennuvälja lennuinfoteenindus, AFIS (Aerodrome fliglit information service)
Teenindus, mis on ette nähtud mittekontrollitaval lennuväljal käitatavatele õhusõidukitele lennuohutuse seisukohalt vajaliku info andmiseks.

Lennuväljaring (Aerodrome traffic circuit)
Lennuvälja läheduses lendavatele õhusõidukilele kehtestatud marsruut.

Liiklusala (Movement area)
Õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud lennuvälja osa, mis koosneb manööverdusalast ja perroonist (perroonidest).

Liiklusinfo (Traffic information) ATS-organi antud teave, mille eesmärk on juhtida piloodi tähelepanu teistele teadaolevatele või märgatud õhusõidukitele, mis asuvad tema õhusõiduki või tema poolt valitud marsruudi läheduses, ning abistada pilooti kokkupõrke vältimisel. Loa piir (Clearance limit)
Punkt, milleni kehtib õhusõidukile antud lennujuhtimisüksuse luba.

Lähenemisala (Terminal control area)
Ühe või mitme suure lennuvälja läheduses, tavaliselt ATS-marsruutide liitumiskohas kehtestatud lennujuhtimispiirkond.

Lähenemise lennujuhtimisüksus (Approach control office)
Organ, mille ülesanne on ühe või mitme lennuvälja saabuvate ja lahkuvate kontrollitavate lendude juhtimine.

Maandumisala (Landing area)
Õhusõidukite startimiseks ja maandumiseks ettenähtud liiklusala osa.

Manööverdusala (Manoeuvring area)
Õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud lennuvälja osa, välja arvatud perroonid.

Mehitamata vabalennuõhupall (Unmanned free balloon)
Õhust kergem mehitamata õhusõiduk, mille liikumiseks ei kasutata jõuseadet.

Märguandekoht (Signal area)
Lennuvälja osa, kuhu asetatakse maamärgid.

Nõustatav marsruut (Advisory route)
Teatud marsruut, kus lennuliiklust nõustatakse.

Nõustatav õhuruum (Advisory airspace)
Piiritletud õhuruum või teatud marsruut, kus lennuliiklust nõustatakse.

Nähtavus (Visibility)
Atmosfääri seisundist sõltuv, pikkusühikutes väljendatav võimalus näha ja ära tunda selgesti eraldatavaid valgustamata objekte päeval ja selgesti eraldatavaid valgustatud objekte öösel.

Nähtavus lennul (Flight visibility)
Lennusuunaline nähtavus õhusõiduki kabiinist.

Nähtavus maal (Ground visibility)
Volitatud vaatleja poolt teatatud nähtavus lennuväljal.

Ohuala (Danger area)
Piiritletud õhuruum, milles võib teatud ajavahemikes aset leida õhusõidukeid ohustav tegevus.

Perroon (Apron)
Maalennuvälja teatud osa, mis on ette nähtud õhusõidukite paiknemiseks reisijate peale- ja mahamineku, posti või lasti peale- ja mahalaadimise ning õhusõidukite tankimise, parkimise või tehnohoolde ajal.

Piiranguala (Restricted area)
Piiritletud õhuruum riigi maa-ala või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega.

Piirkondlik lennujuhtimine (Area control service)
Kontrollitavate lendude juhtimine lennujuhtimispiirkondades.

Piirkondlik lennujuhtimiskeskus (Area control centre)
Organ kontrollitavate lendude juhtimiseks tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates lennujuhtimispiirkondades.

Pilve alapiir (Cloud base)
Alumise pilve alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast.

Pilvisuse kõrgus (Ceiling)
6000 meetrist (20 000 jalast) allpool asetseva alumise, enam kui poolt taevast katva pilvekihi alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast.

Raadiotelefonside (Radiotelephony)
Raadioside viis, mis on mõeldud eelkõige kõne edastamiseks.

Rada (Runway)
Piiritletud ristkülikukujuline osa maalennuväljast, mis on kohandatud õhusõidukite maandumiseks ja stardiks.

Reisilennukõrgus (Cruising level)
Lennukõrgus, millel toimub suurem osa lennust.

Reisitõus (Cruise climb)
Lennuki piloteerimistehnika, mis tagab reisil lennuki massi vähenemisel lennukõrguse pideva suurenemise.

Ruleerimine (Taxiing)
Õhusõidukite liikumine lennuväljal oma jõuseadmete abil, välja arvatud start ja maandumine. Kopterite liikumine lennuvälja kohal kõrgusel, kus on tuntav maapinna vastumõju, ja kiirusel, mida kasutatakse ruleerimisel, on õhusruleerimine.

Ruleerimistee (Taxiway)
Õhusõidukite ruleerimiseks maalennuväljal eraldatud liikumistee, mis on ette nähtud lennuvälja eri osade ühendamiseks. Siia alla kuuluvad ka:
   a) õhusõidukite seisupaiga ruleerimisriba (Aircraft stand taxiline). Ruleerimisteena märgistatud perrooni osa, mis on õhusõidukitele ette nähtud vaid seisupaigale ruleerimiseks;
   b) perrooni ruleerimistee (Apron taxiway). Ruleerimisteede võrgu perroonil asuv osa, mis on ette nähtud ruleerimiseks üle perrooni;
   c) kiirruleerimistee (Rapid exit taxiway). Ruleerimistee, mis ühineb rajaga terava nurga all ja võimaldab maandunud lennukitel lahkuda rajalt suurema kiirusega, kui see oleks muude ruleerimisteede kasutamisel võimalik, vähendades sellega rajal viibimise aega.

Rõhkkõrgus (Pressure altitude)
Õhurõhk, väljendatuna kõrgusena merepinnast, mis vastab selle õhurõhule standardatmosfääris.

Soovitus liiklusohu vältimiseks (Traffic avoidance advice)
ATS-organi soovitus manöövrite kohta, mis on piloodile abiks kokkupõrke vältimisel.

Stopptuled (Stop bar)
Ruleerimisteega risti asetsev punaste tulede rivi.

Suhteline kõrgus (Height)
Tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatud võrdlustasandist.

Varulennuväli (Alternate aerodrome)
Lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal maandumine osutub võimatuks või mittesoovitavaks. Varulennuväljad võivad olla:
  - varulennuväli stardil ( Take-off alternate). Varulennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui see osutub vältimatuks kohe pärast starti ja maandumine alglennuväljal ei ole võimalik;
  - varulennuväli marsruudil ( En-route alternate). Lennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui marsruutlennul tekib eri- või hädaolukord;
  - varulennuväli saabumisel (Destination alternate). Varulennuväli, kuhu õhusõiduk võib lendu jätkata, kui maandumine sihtlennuväljal osutub võimatuks või mittesoovitavaks.
Märkus. Alglennuväli võib antud lennule olla ka varulennuväljaks marsruudil või saabumisel.

Vastav ATS-ametkond (Appropriate ATS-authority)
Riigi poolt määratud ametkond, kes vastutab lennuliikluse teenindamise eest kindlaksmääratud õhuruumi piires.

VFR-lend (VFR flight)
Visuaallennureeglite järgi toimuv lend.

Vigurlend (Acrobatic flight)
Õhusõidukiga ettekavatsetult sooritatavad manöövrid, millega kaasneb lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus.

Visuaallennuilm (Visual meteorological conditions)
Ilmatingimused, väljendatuna nähtavusena, vahemaana pilveni ja pilvisuse kõrgusena, mille arvulised suurused on võrdsed või suuremad kehtestatud visuaallennu ilmatingimustest (VMC-miinimum).
Visuaallennuilmale kehtestatud miinimumid on esitatud peatükis 4.

Volitatud ametkond (Appropriate authority)
a) avamere kohal toimuvate lendude suhtes: õhusõiduki registreerimisriigi vastav ametkond; b) mitte avamere kohal toimuvate lendude suhtes: ülelennatava territooriumi suhtes suveräniteeti omava riigi vastav ametkond.

Õhusõiduk (Aircraft)
Seade, mille tõstejõud moodustub atmosfääriõhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõju.

Õhusõiduki kapten (Pilot-in-command)
Piloot, kes vastutab õhusõiduki käitamise ja ohutuse eest lennu ajal.

Õhusõiduki meeskonnaliige (Flight crew member)
Kehtivat lennundusluba omav lennundusspetsialist, kes täidab vajalikke ülesandeid õhusõiduki lennu ajal.

Õhuväe lennumäärustik
Kaitseministri poolt kinnitatud kaitselennundust sätestav eeskirjade ja määruste kogu.

Üleminekukõrgus (Transition altitude)
Kõrgus merepinnast, millel või millest allpool toimub õhusõiduki püstsuunalise asendi määratlemine kõrgusena keskmisest merepinnast.

Ümberlülituspunkt (Change-over point)
Punkt, kus VHF-ringsuunaliste majakatega määratletud ATS-marsruudi osal lendavatelt õhusõidukitelt oodatakse navigatsioonilist ümberorienteerumist tagapool olevalt seadmelt eespool olevale.
Märkus. Ümberlülituspunktid kehtestatakse tagamaks aeronavigatsiooniseadmete vahelise signaali optimaalset tasakaalustatust tugevuse ja kvaliteedi osas kõigil kasutatavatel lennukõrgustel ning kindlustamaks ühtse navigatsiooniseadme kasutamist samal marsruudi osal lendavate õhusõidukite poolt.
Öö(Night)
Aeg õhtuse pimenemise lõpu ja hommikuse valgenemise alguse vahel, kui päikese keskpunkt asub 6° allpool horisonti.
Märkus. Päikese loojangu ja tõusu aeg määratakse vastavate tabelite abil.

Autor: Rein Mölder